Kohe näha, et vanad sõbrad

Post date: Nov 20, 2011 1:32:20 PM

Kohe näha, et vanad sõbrad

Idee ja teostus: Tiina Mölder, Kaja Kann, Helen Reitsnik, Jarmo Karing, Kalle Tikas Kunstnik: Liina KeevallikKaamera: Martin SookaelFotod: Margus TerasmeesKaasprodutsent: Kanuti Gildi SAALKoostööpartnerid: Pardimäe Lokaal, Vasta kool, Von Krahli TeaterToetajad: Eesti Kultuurikapital, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Hasartmängumaksu NõukoguKestus: 60’ Pilet: 5.11/7.99 EUR (80/125 EEK)

http://zuga-process.blogspot.com

video: http://www.youtube.com/watch?v=hprqwOG9cfE

ZUGA ühendatud tantsijad - Tiina, Helen, Kaja, Jarmo ja Kalle kutsuvad endale publiku külla Kanuti Gildi SAALi. Arutama teemal „mis saab, kui sõbrad jäävad vanaks".

Kanuti Gildi SAAList on saanud meie kodu. Vahel on olnud katseid sellest eemalduda. Saada täiskasvanuks. Olla iseseisev. Lõhkuda. Teha asju teistmoodi. Puberteediiga on möödas ja taas on leitud tee lapsepõlvekoju, kust kõik alguse sai. ZUGA on tantsukompanii, mis on olemas ainult siis, kui ZUGA seda väga tahab. Selleks ei piisa ühe inimese tahtest või ponnistustest. Aastal 2000 me tahtsime väga. Meri oli põlvini. Ka Eesti Vabariik oli uus ja avatud. Andsime etendusi New Yorgis, San Diegos, Jekaterinburgis, Saksamaal, Rumeenias, Hollandis ja mujal. Hea Ameerika onu Soros toetas meie tegevust. Me olime tähtsad.

Perioodil 2006 - 2010 tegutsesid ZUGA liikmed eraldi. Igaüks tegi sellist tööd, mida tema isiklikult kõige rohkem soovis või paremaks pidas. Reise jäi järjest vähemaks. Samuti toetusi. Maailm muutus kitsamaks. 2010 tekkis kõigil korraga soov koguneda. Uuesti kogeda seda grupitöö võlu ja valu. Aru saada, mis on juhtunud vahepeal nii meie isiklikus maailmavaates kui ka laiemas kultuuripildis. ZUGA puhul ei ole keegi tähtsam kui teine. Nüüd, kus vanus läheneb 40-le, ei ole enam reegel ka see, et kes kõvemini karjub, selle mõtted on õigemad. Hakkasime uuesti looma reegleid, milleta ei ole koostöö võimalik. Kokkuleppeid, mis ei ole kompromissid. See aga on pagana raske. Tööd tehes tekkis tihti tunne, et äkki on mitte kunagi parem kui hilja. Nüüd, kus esietenduseni on kaks nädalat, võime me öelda, et see on võimalik ja see on äge. Hoopis teistmoodi kui üksi nurgas konutada.

Rõõmsa ja sõbraliku kohtumiseni!