workshopid

ZUGA’s cooking course


18.12.2011 RIGA, Festival  Iguanas Balsamis


Sunday mornings - brings people together for ZUGAns cooking course. The main thing in our life is eating and shitting, ZUGA deals only with main things and in real time and space and of course with real people.  We share and talk and make a food collectively - all together, one food.


ZUGA have made a decision already. It was not easy choice. We had long talk about it. Should we make a soup or salad or pancakes? What would be possible or attractive, here we consider alsopractical conditions, do we have pans, is there an oven, can we make hot dishes etc. When we knew, it is going to be Sunday morning we opened discussion again for an hour.  We know now. We will make a salad. Something special. 


Everybody rings some ingredient, what he or she personally likes to add inside of food.

Of course everybody has her/his voice and choice. What is important for youwhat do you like, what are your principles, what are the ideas you are standing for? Some of us want to support local food makers, but some want to be part of global world and prefer cucumbers from Spain. Everybody has her/his own thing and right to stand for it. There is a rule that we cn’t throw out a one thing, which somebody from us has brought in. Maybe you have to fight for your meal product and explain to 

others why it is so important for you and why it has to be in. We have to find a solution. 

The ingredients have to be in, but every body has to agree with them. This is collective work.   

But we are friendly persons, only sometimes there will be fight and the louder voice will be the winner. Or sometimes some other tactics will be helpful like cussedness or consistency. 

When we have the main ingredients, which have to be in the meal, then there is time to choose sauces, spices, and drinks. How to do a delicious food from all the things

During the cooking course we have opportunity to share our and hear Latvian artist ideas about life, work, art. What kind of salad it will be, we do not know yet. It depends on people who come together. Everything starts from people we come together and end with people who will eat this salad. Like in art. 


Topics:

Collective work

Is it good enough to be yourself

Happy artist


MIMO projekt Zuga töötuba 18.02.2011

Kõigepealt kohtusime Zuga kolme liikme Jarmo, Tiina ja Kajaga Waldorfkoolis, kus nad end tutvustasid ja meie samuti. Lühike ülevaade sel päeval toimuvast ja nende Ida-Virumaa projekti ülevaade. Seejärel jaotuti gruppidesse ja viidi läbi erineva tööprotsessi, suunitluse ja lõpptulemusega töötuba VKA tantsutudengitele, huvijuhtidele. Lõpus gruppide lühikesed performance'd ja kokkuvõte/tagasiside päevale. Akadeemia perest juhtivateks isikuteks Anu Sööt, Irene Hütsi ja Kai Valtna.

I Üldist Zuga kohta

Zuga on loodud ligi 11 aastat tagasi, koosneb sõprade ringist, kes kõik on kuidagi tantsu ja etendamisega seotud suuremal-vähemal määral. Nad käsitlevad erinaveid lahendusi, muusika, liikumise, ruumikujunduse ja tehiliste elementide segamisel ja teevad seeläbi üsna kaasaegset  kunsti, kus enesemääratlus pole kunagi ühesilbiline.

Tegijad:

Jarmo (32) on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli koreograafi erialal. Tegeleb harrastuskunstiga ja Zuga-ga.

Tiina on samuti lõpetanud TPÜ, tegeleb palju lastega - lasteetendused ja liikumistunnid. Zuga.

Kaja omab keskharidust, on käinud Räpina Konservatooriumis (ei lõpetanud), on iseõppija ja tegeleb muuhulgas ka lastetsirkusega. On olnud liikumise Teine Tants produtsent ja konstateerib end vabakutselise kunstnikuna, Zuga liige ja majanduslike suhete eestvedaja.

Peale eelpoolmainitud inimeste on  Zugas veel vabakutseline muusik Kalle ja Helen. 


II Ida-Virumaa projekt

See projekt kujutas endast tegelemist Eesti venekeelse kogukonna väikekohtade noorte ja inimestega, kujunedes lõpuks üsna sotsiaalseks ettevõtmiseks. Peale sotsiaalse rolli uurimise oli käsil ka kunstniku nägemus endast, kui selline. Kuidas suhtuvad noored väikekohtades sellistesse ettevõtmistesse? KES viib läbi rühmategevusi ja happeninge. Erinevad huvid erinevatel inimestele ja erinevatel sihtgruppidel - KES teeb ja MIDA teeb? Ja MILLEKS? Sotsiaalne roll ja tagasiside iseendale, kui kunstnikule, loojale, kes korraldab ettevõtmist omast vabast tahtest ja omal suunitlusel.

Kõigepealt kirjutati projekt, et leida rahastajaid, seejärel saavutati meilivahetus (ajurünnak) võimaliku sihtgrupiga. Kirjutati kultuurikeskustele ja koolidele, osalejate leidmisel koguti veel infot, kas siis meilitsi, telefonitsi või minnes kohale. Kirjavahetusele järgneski tutvumispäev! Peatuspunktideks sellel 3-päevasel programmil said Iisaku, Jõhvi, Avinurme, Narva ning Aseri. Iga kohtumise lõpuks noortega sai vastavalt kohtade eripärale kokku pandud etendus, Mida Zuga ise nimetab perfokaks.

Iisaku: video

Iisaku keskuseks on pood, mille esine seekord ka välja valiti, sest seal käib teatavasti kõige rohkem rahvast. Noortega suhtlemine käis lihtsalt ja vahetult verbaalsel teel, lisaks oli neil ka telk, kus soovija sai lasta endale massazhi teha. Eripäraks oli see, et Jarmo sõidutas lapsi ja soovijaid  ladudes kasutatvate tõstukkäruga. Ettevõtmistest olid neil kasutusel pallinumbrid tantsu ja laulu saatel. Võib öelda, et Iisaku võttis neid soojalt vastu, arvestades seda kui eraldatud ja väike koht tegelikult on. Iisakul kehtib ütlus "ideaalne Iisaku", sest nad ise peavad end hargnemispunktiks ja mõnus atmosfääriga lõbusaks kohaks Eesti lõikes. Seal on ka kohalik noortebänd, kellele anti muuhulgas teha lugu "Ideaalne Iisaku".

Jõhvi: video

Jõhvi kujunes üsna keeruliseks publikuks, kui nii võib öelda. Noored väga osavõtmatud ja isepäised. Kontaktisikuks oli Jõhvi Kulturimaja töötaja, kes oli kahetisel seisukohal toimuva suhtes - kohati tegeles noorte leidmisega, kohati mitte. Etenduspaigaks sai Jõhvi Kontserdimaja. Kuna sihtgrupiks said noored, kes ise on teatriga väga tihedalt seotud, tekkisidki neil erimeelsused Zuga meetoditega, mistõttu pidi asi seal peaaegu katki jäetama - vaidlused teatri olemuse üle. Lahendus leiti pooleteisttunnise ümarlaua käigus, kus igaüks sai arvamust avaldada küsimus-vastus vormis. See omakorda võttis pinged maha ja etendus sai lõpuks ikkagi toimuma. Etenduse eripäraks telefonihelinate kuulamine ja laul-tants.

Avinurme: video

Avinurme on põhimõtteliselt väike asula kahel pool teed, mille keskseks kohaks on Avinurme bussipeatus. Seal valiti ka seekordne perfokakoht. Avinurmes oli väga vähe rahvast ja puudus iisakuga sarnane kohaidentideet, hästi konservatiivsed noored. Temaatika kohaliku noortetöötaja üle kes olla olnud gei ja diskussioon selle üle kas homokunstnikud tohivad lastega töötada. Etenduse kulminatsioon oli pallitants ja ühistantsimine bussipeatuses, mis pidi päädima bussi peale minekuga ja minema sõitmisega. Reaalsuses kukkus välja nii , et buss edasi ei sõitnud kuna lasi end häirida kaameratest ja sellest , et toimub millegi etendamine.

Narva: video

Narvas toimus tegevus purskkaevu ääres. Narva lastele elus on kunstielu viljelemine tähtsal kohal, oma emotsioonide väljendamine selle läbi. Siit tulenevalt tehti narvas  nn. "Kurbuse tants". Narva oli üks neid kohti, kus Zuga meelest tantsisid noored neist paremini st. Olid tehnilise tantsu seisukohalt pädevamad - ei puudunud ka puusanõksud!

Aseri: video

Aseri tugiisikuks oli 1 tädi, kes võttis asja häsi tõsiselt, tellis lastele bussi ja lasi nad kohale tuua. Etendusest võttis osa 4 last, etenduse vormiks sai "Õuduste tuba".  Noored olid läbisegi nii eesti- kui venekeelsed, töö- ja suhtluskeeleks valiti siiski eesti keel. Aseris oli üldse see rahvuslik eristumine väga range ja märgatav, käsitlusel ka kuulsa pronksiöö problemaatika. Aseri kohavaimuks oli meri. Meri on neile kõigile tähtis ja merest räägitakse palju, kuid merd ennast leida polnudki nii kerge. Zuga otsis merd ja leidis selle vana tellisetehase tagant.

Käidi veel ka Kohtla-Järvel, mille kota aga videomaterjal puudus, sest seal jäi vist asi katki. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik etendused või happeningid kukkusid üsna erinevad välja tulenevalt nende Ida-Virumaa väikekohtade iseärasustest. Zuga ise tundis ennast pärast programmi lõppu pigem noorsootöötaja, kui vabakutselise kunstniku rollis!!

III Grupitöödesse loosimine ja esitused

Pärast  Ida-Virumaa projekti tutvustamist jagas Zuga kõigile kolme sorti komme, vastavalt siis kommi saamisele tehti jaotus, kes said Jarmo, kes Kaja, kes Tiina gruppi. Seejärel grupid eraldusid üle Waldorfkooli erinevate ruumide. Iga grupp hakkas tööle eri viisil vastavalt oma juhendaja isiksusele ja töömeetodile. Meie grupi moodustasid loosi tahtel kõik tantsukunsti õppivad tudengid, juhendajaks Kaja. Grupis olid Heleri, mina Alar, Age, Irina, Ann-Alice, Maarja ja Jane. Alustasime diskussiooniga väga sotsiaalsetel ja kunsti kajastavatel teemadel, nagu liikumine, tantsu olemus, kunstniku roll ühiskonnas, asotsiaalsed grupid nagu narkomaanid ja kodutud jne. Ühesõnaga päevakorras kõik säärane, millest võiks rääkida üks sotsiaalselt läviv ja kaasamõtlev indiviid. Läbi vestluse vastasime ja analüüsisime neid kolme küsimust või sõna, mis said enne Zugaga kohtumise päeva igaühel neile esitatud. Vestluse käigus tegi Kaja märkmeid ja õppis meid tundma.

Seejärel hakkasime lähtuma sellest mida me esitame päeva lõpuks, kusjuures paradoksaalseks kujunes asjaolu, et jutlemisel olime kõik väga tantsualtid, aga hiljem ülesannet täites ei tahtnud keegi väga füüsiliselt liikuda. Kaja ise andis meile tund aega ja lahkus ruumist, sellal kui meie posisime sooloetteastet kallal. Siis esitasime oma soolod, kas liikudes, verbaalselt väljendudes või kuidas keegi. Seejärel valis Kaja välja rollid mida keegi etenduses kannab. Juhtus nii, et mina sain jutustaja rolli, kes pidi lahkama problemaatikat improvisatiivselt kahe liikuja impulsist lähtuvalt, mulle said Maarja ja Irina. Teine sõnasepp oli Ann-Alice, kelle jututeemadeks olid Heleri ja Jane. Verbaalne pool oli esitatud läbi impro, kandsid endas läbivalt sotsiaalkriitilist varjatud sõnumit ja oli vägagi elulised. Etenduse kulminatsiooniks sai meie must lammas Age, kes kujunes metafooriks meie grupitööle ja etendusele tervikuna.

Kell 18 tulid esitlusele kõik etteasted eri gruppide poolt, vastavalt järjekorras Tiina, Kaja ja Jarmo. Tiina  grupi etteaste toimus treppidel ja oli vägagi tantsuline, meie grupp esines päeva põhiruumis ja Jarmo oma klassiruumis natuke akadeemilisemas võtmes.

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga grupi töömeetod oli peegeldus/nägu selle grupi juhile, niipalju, kui mina Zuga inimesi tunnen. Tiina sai noortega loovalt liikuda, Kaja seisis hea selle eest , et sõna ja liikumise sümbioosi taga assotsieeruks tabav mõte, ja Jarmo tekitas mõttediagrammide abil otsustava rünnaku võtmaks kokku nii seda päeva, Zugat ja tööd noortega üldiselt. Jõuti paljude toredate mõteteni ja kunst sai tagasiside-sõnasõjas mõnes mõttes isegi uue tähenduse ja uue nägemuse kaasaegsest kunstist ja tantsust selle keskel. Kindlasti väärivad kõik Zuga Ühendatud Tantsijad minu silmis vabakutseliste kunstnike nimetust.

03.03.2011

Alar Lehemets

Comments